Uudised

Vaheta seemet iga kolme aasta tagant

september 15, 2016

Vaheta seemet iga kolme aasta tagant
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Seemne uuendamine teatud perioodi järel annab ettevõtjale parema konkurentsieelise. MTÜ Eesti Seemneliit seisab selle eest, et põllumajandusettevõtjatel oleks võimalus saada uusimaid sorte ning samuti toetab nõu ja jõuga seemnekasvatajaid.

Sel aastal Turuarendustoetuse raames sai teoks projekt, mis kannab endas sõnumit “vaheta seemet iga kolme aasta tagant”. Sõnum sai valitud lihtne ja on suunatud tootjatelt tootjatele, et juhtida tähelepanu ettevõtluse ühele olulisemale sisendile.

Vaheta seemet iga kolme aasta tagant
Foto: Seemneliit

 

Hajuta riske. Oma tarbeks kasvatatud seemnega võtab tootja enda kanda mitmeid riske, ka seda tuleb sorteerida ning eraldi pakendada. Lisaks pakendamiskulude kokkuhoiule võib märgatava eelise anda kokkuhoid puhtimispreparaatidelt. Kõrgema seemnepaljunduse puhul võib kindel olla, et taim on haiguskindlam ning sordil on kõrgem saagipotensiaal. Haiguseid on eelnevalt kontrollitud nii laboris kui ka põllul. Kõik seemnepõllud läbivad põldtunnustamise protsessi ekspertide pilgu läbi.

Vaheta seemet iga kolme aasta tagant
Foto: Seemneliit

 

Sordiaretus on pidev protsess. Turule tulevad uued sordid on seisukindlamad, haiguskindlamad ja parema saagikusega. Pikaaegselt ise sorti paljundades võivad tekkida probleemid liigipuhtuse säilitamisega. Aastatega lisanduvad erinevad seemnest raskesti eraldatavad lisandid. Tuulekaera puhul tasub panustada seemne uuendusse, vaid nii saab olla kindel, et ise seda ei levita.

Vaheta seemet iga kolme aasta tagant
Foto: Seemneliit

 

Kvaliteetne seeme on saagi alus. Selle järgi saab paremini planeerida kogu protsessi. Sertifitseeritud seemet ostes saab tootja külvamiseks olulise informatsiooni partii kohta: idanevuse, puhtuse, 1000 seemne massi. Sellest lähtuvalt saab kokku hoida külvatavalt seemnekoguselt.

Uus seeme toob ettevõttesse uue kvaliteedi ning aitab paremini taimekasvatusega seotud riske hinnata.

Christel Mölder
tegevjuht
Eesti Seemneliit

 

TASUB TEADA

Seemneliidu kodulehelt leiad kalkulaatori, millega on mugav kiirelt külvinormi arvutada.
Kalkulaator asub SIIN.

 

http://www.pollumajandus.ee/uudised/2016/09/13/vaheta-seemet-iga-kolme-aasta-tagant

31 ISTA Kongress | Tallinn 2016

mai 27, 2016

15. – 20. juuni 2016 toimub Tallinnas ISTA kongress.

MTÜ Eesti Seemneliit osaleb kongressi esimesel päeval ettekandega.

Lisainfo: https://ista-tallinn2016.ee/

Põllumajandusamet andis loa Modesto, Elado Blue ja Cruiser kasutamiseks

veebruar 10, 2016

MTÜ Eesti Seemneliit esitas 9. veebruaril Põllumajandusametile taimekaitsevahendite erandkorras kasutamise loa taotlused. Nende alusel PMA väljastas erandkorras loa suvirapsi ja -rüpsi seemnete külvieelseks puhtimiseks maakirbu kahjustuste vältimise eesmärgil taimekaitsevahenditega:

Modesto FS 480 ja Elado Blue kulunormiga 1,25 l/100 kg ning

Cruiser OSR kulunormiga 1125-1500 ml/100 kg seemnete kohta

ja eelpool nimetatud taimekaitsevahenditega puhitud suvirapsi ja -rüpsi seemnete külviks.
Seemnete külviks ei tohi kasutada pneumaatilist külvikut.

Otsus kehtib 120 päeva alates otsuse tegemisest ehk Bayer OÜ toodetele alates 10.02.2016 kuni 08.06.2016.
Syngenta Polska Sp. z.o.o. tootele alates 15.02.2016 kuni 12.06.2016

Ühtne põllukultuuride sordileht

veebruar 8, 2016

Euroopa Liidu Teatajas 4.02.2016 on ilmunud “Ühtne põllukultuuride sordileht”

Allpool on link eestikeelsele dokumendile:

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:C2016/043/01&from=EN

Ühingu Breeders Trust esindaja külastus Eestisse

aprill 13, 2015

Reedel, 10.aprillil, kohtusid Eesti Seemneliidu, Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandusameti esindajad Geert Straringuga ühingust Breeders Trust, et arutleda kartuli sordikaitse rakendumisest paljundamisel. Ühing Breeders Trust koondab kartuli sordiaretusfirmasid, lisaks tegeleb oma toodetud seemne tasude kogumisega Belgias. Ühise arutelu käigus leiti, et väga oluline on kaitsta sordiaretajate õiguseid ja kui põllumees kasutab kaitsealuseid sorte, peab ta need deklareerima ning maksma õiglast tasu. Et põllumehed mõistaksid, mille eest tuleb maksta, peab tegema pidevat selgitustööd. Belgias on käidud sellel teemal kohtus ja kaotajaks on jäänud alati põllumees, selle tulemusena maksab põllumees veel rohkem raha kui esialgu oleks maksnud oma toodetud seemne kasutamise eest. Kuna summad on suured, siis üldjuhul ei salata maha oma toodetud seemne kasutamist ja makstakse selle eest.

Rohkem infot ühingust Breeders Trust: www.breederstrust.eu

 

 

Põllumajandusamet andis loa Modesto ja Elado FS 480 kasutamiseks

märts 30, 2015

12. märtsil andis PMA erandkorras loa suvirapsi ja -rüpsi seemnete külvieelseks puhtimiseks maakirbu kahjustuste vältimise eesmärgil taimekaitsevahenditega Modesto ja Elado FS 480 kulunormiga 1,25 l/100 kg seemnete kohta ja eelpool nimetatud taimekaitsevahenditega puhitud suvirapsi ja -rüpsi seemnete külviks. Seemnete külviks ei tohi kasutada pneumaatilist külvikut. Otsus kehtib 120 päeva alates otsuse tegemisest ehk 12. märtsist 2015. Vt. luba SIIT

Põllumajandusettevõtete arengusse panustatakse 146 miljonit eurot

veebruar 12, 2015

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast põllumajandusettevõtete investeeringuid kuni aastani 2020 kokku 146 miljoni euroga.

“Eesti põllumajandusettevõtetel tuleb rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks tõsta tulemuslikkust ja panustada keskkonnahoidlikku tootmisse. Läbi maaelu arengukava põllumajanduse investeeringumeetme toetame eelkõige pikaajalisi investeeringuid, mis aitaksid Eesti põllumajandusettevõtetel seda saavutada,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Targad investeeringud ja majandamine tugevdavad Eesti põllumajandust.”

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetmele “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 146 miljonit eurot, millest 57 miljonit on kavandatud 2015. aasta kaheks taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma on kuni 500 000 eurot põllumajandustootja kohta perioodi jooksul.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat põllumajandusliku tootmisega tegelenud ettevõtted, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu on taotlemisele eelneval majandusaastal suurem kui 14 000 eurot ning üle-eelmisel vähemalt 1200 eurot ning moodustas ettevõtte müügitulust vähemalt 50%.

Lisaks võivad toetust taotleda ka tulundusühistu vormis tegutsevad tootjarühmad, kuhu kuulub vähemalt viis liiget, kelle kõigi põllumajanduslik müügitulu ületab 2400 eurot ja on kokku üle 14 000 euro. “Sellega soodustame põllumajandusettevõtjate ühistegevust, mis annab ka väiksematele tootjatele võimaluse olulisi investeeringuid ühiselt teha,” selgitas Padar.

Toetust saab taotleda 27. veebruarist kuni 12. märtsini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel. 2015. aasta teine taotlusvoor on kavandatud detsembriks.

„Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Lisamaterjalid:

 

Pressiteate edastas:

Karin Volmer

avalike suhete osakond

Põllumajandusministeerium

press@agri.ee

tel 625 6254

 

1. jaanuarist 2015 muutusid seemnete sertifitseerimise riigilõivud

jaanuar 7, 2015

Vastavalt 10.12.2014 Riigikogus vastu võetud ja 19.12.2014 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud riigilõivuseaduse § 244 tasutakse alates 01.01.2015 riigilõivu järgnevalt:

(1) Seemne sertifitseerimise eest tasutakse riigilõivu:

1) teraviljakultuuri ja kaunvilja liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 3 eurot hektari kohta;

2) õlikultuuri, heintaime ja lina liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 3,5 eurot hektari kohta;

3) avamaa köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 2,5 eurot 100 ruutmeetri kohta;

4) katmikala köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 1 euro 100 ruutmeetri kohta.

 

(2) Seemnete sertifitseerimise eesmärgil seemneproovi võtmise eest tasutakse riigilõivu:

1) teraviljakultuuri liikide, õli- ja kiukultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul 40 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 10 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal;

2) kõrreliste heintaimede puhul 16 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 10 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal.

 

(3) Seemnepartiist sertifitseerimise eesmärgil võetud seemneproovi analüüsimise eest tasutakse riigilõivu:

1) teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul 60 eurot;

2) kõrreliste heintaimede liikide puhul 24 eurot.

 

(4) Sertifitseeritud seemne idanevusnõuetele vastavuse kindlakstegemise eesmärgil võetud seemneproovi kordusanalüüsimise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.

 

Vastavalt seaduse § 34 on riigilõivu tasumisest vabastatud:

(2) Isik, kes tegeleb seemne tootmise või turustamisega ja kellel on sõlmitud tööleping seemneproovi võtjaga, ning seemne pakendaja, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega, on vabastatud seemneproovi võtmise eest riigilõivu tasumisest.

(5) Riigilõivu ei võeta kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede liikide ning köögiviljakultuuride supereliitseemne ja eliitseemne kategooria seemne sertifitseerimise, sertifitseerimise eesmärgil seemneproovi võtmise ja selle analüüsimise ning sertifitseeritud seemne idanevusnõuetele vastavuse kindlakstegemise eesmärgil võetud seemneproovi kordusanalüüsimise eest.

 

Riigilõivu saab endiselt tasuda Rahandusministeerium arvele

•             SEB pank – a/a EE 891010220034796011

•             Swedbank – a/a EE9322002210 23778606

•             Danske Bank – a/a EE403300333416110002

•             Nordea – a/a EE 701700017001577198

•             Krediidipank – a/a EE674204278601694407

Viitenumber 2900082168

1. jaanuarist 2015 muutuvad riigilõivud

oktoober 13, 2014

Uuest aastast plaanitakse muuta mahepõllumajanduse ja seemnetootjate riigilõive

Alates 2015. aastast plaanitakse korrigeerida põllumajandusvaldkonna riigilõive ja viia need kulupõhisemaks. Muudatused puudutavad sordikaitse ja sortide registreerimise, seemnete sertifitseerimise ja mahepõllumajanduse valdkonda.

„Põllumajandusvaldkonnas muutuvad need riigilõivud, mille puhul on vahe riigi poolt tehtava toimingu menetluskulude ja riigilõivu laekumisest saadava tulu vahel praegu kõige suurem,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Lõivud peavad olema proportsioonis järelevalvekuludega.“

Kõige enam puudutab riigilõivumäärade muutumine seemnetootjaid. Riigilõivuseaduse eelnõu kohaselt  suurenevad järgmisel aastal sordikaitse ja sortide registreerimise, seemnete sertifitseerimise ning mahepõllumajanduse riigilõivud. Samuti peavad mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegelevad ettevõtjad hakkama tasuma riigilõivu mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kontrolli eest.

Ülejäänud põllumajandusvaldkonna lõivud jäävad eelnõu kohaselt samaks.

Muudetavad lõivude määrad (.xlsx fail) – www.agri.ee/sites/default/files/news-related-files/riigiloivud-2014-10.xlsx

Riigilõivuseadus eelnõude infosüsteemis

 

Teate edastas:

Kristo Mäe

Põllumajandusministeerium

avalike suhete osakond

tel 5558 8166

press@agri.ee

Leheküljed: