Sordid

Põllumajanduskultuuride sortide ja nende sobivuse kohta Eesti kasvuoludesse annavad erapooletut informatsiooni Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehed.

Põllumajandusamet koostab Eestis korraldatud sordivõrdluskatsete tulemuste alusel  sordilehe. Sordilehel olevad sordid on sobilikud Eesti kliimaoludes kasvatamiseks, katsed teostavad erapooletud katseasutused:

SORDILEHT

Põllumajandusamet koostab ka soovitatud sortide lehe, kus on igast liigist valitud paremate tulemuste alusel sordid, mis Eesti kliimaoludesse sobivad. Kindlasti tuleb seejuures arvestada kohaliku nn mikrokliimaga, kui põllumees oma põllule sorte valib ning oma tehnilise baasiga.

 

Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi Sordikatsekeskuse katsetulemused on vaadeldavad siin:

KAITSEALUSED SORDID

  • Sordikaitse
Sort on intellektuaalne omand, millele rakenduvad sordikaitse reeglid. Kaitsealuse sordi paljundamine on üksnes sordiomanikule või -esindajale kuuluv õigus. Vastavalt seadustele ja õigusaktidele kehtivad siinjuures põllumeest soodustavad erandid:

-litsentsitasu maksmisel on Eesti põllumajandustootjal õigus kasutada oma ettevõttes järgmiste taimeliikide kaitsealuste sortide oma toodetud seemneid:

  • Teraviljad: harilik kaer, harilik oder, harilik rukis, tritikale, harilik nisu;
  • Õli- ja kiukultuurid: raps, rüps, harilik lina;
  • Kartul
  • Söödakultuurid: kikerhernes, kollane lupiin, harilik lutsern, põldhernes, põlduba, suvivikk.
Oma toodetud seeme (OTS) on ettevõtja enda poolt kasvatatud seeme või paljundusmaterjal, mida ta kasutab järgnevalt oma ettevõttes põllumajandussaaduste kasvatamiseks.
OTS-seemet võib toota ainult nimekirjas toodud kultuuridest ning makstes külvatud seemne eest sordiomanikule litsentsitasu (OTS-tasu).
Eesti Seemneliitu kuuluvate sordiomanike kaitsealuste sortide üldnimekiri avaneb SIIT

Kõigi Eestis ja Euroopas kaitse alla võetud sortide kohta saab informatsiooni Põllumajandusameti ja Ühenduse Sordiameti kodulehtedelt: