Sordikaitse

Alus: Taimede paljundamise ja sordikaitse (TPSK) seadus ja EL otsekohalduv määrus 2100/94

Sordikaitsest OTS-seemne kasutamisel

OTS-seeme on oma tarbeks toodetud ja kasutatud seeme.

Seemneliit rakendas reaalse sordikaitse oma toodetud seemnelt (OTS-seemnelt) 2008. aasta kevadel. Alanud hooajal tuleb täita OTS-külvide deklaratsioonivorm, andmed on vaja esitada üks kord aastas nii selle aasta kevadkülvide kui eelmise hooaja sügiskülvide kohta (sel aastal 2012 kevadkülvid + 2011 sügiskülvid).

Seeme omab erakordset tähtsust, seemnesse on sordiaretaja poolt lisatud ainulaadne kombinatsioon kvaliteedist ja teistest omadustest, mis kannab sordi nime! Sort on sordiaretaja intellektuaalne omand (nagu patent või kaubamärk), mille kasutamiseks on kehtestatud rahvusvahelise konventsiooniga kindlad reeglid. Eesti on ühinenud UPOV-i konventsiooniga ja Euroopa Liiduga, seega on aktsepteerinud kõiki vastavaid sordikaitse reegleid.

TPSK-seadus on konkreetne reeglistik sordi kasutamiseks  ja seemne tootmiseks ning turustamiseks Eestis. Sordiaretajad kaitsevad oma sorti patendilaadse sordikaitse-õigusega ning vastavaid sorte nimetatakse kaitsealusteks sortideks. Sordikaitse laieneb teravilja- ja õlikultuuridele, kartulile, heintaimedele ja kaunviljadele alates sordi registreerimisest 25 aastat. Põllumehel on õigus kasutada sordikaitse all olevat sorti kas ostes sertifitseeritud seemet (SERT-seemet) või kasutades nn OTS-seemet, mis on tootja enda poolt toodetud ja oma külvideks kasutatud seeme. OTS-seemne naabrile müümine ei ole seadusega lubatud, samuti on keelatud tarbevilja müük eesmärgiga kasutada seda külviseemnena.

TPSK-seaduse kohaselt on kohalikud sordiomanikud ning välismaiste sortide esindajad kokku leppinud OTS-tasu määrades ning kinnitanud kaitstud sortide nimekirja, mille kasutamise eest tuleb maksta litsentsitasu – OTS-tasu. Volitused OTS-tasu kogumiseks on sordiaretajatel/omanikel vormistatud koostöölepingute alusel  MTÜ Eesti Seemneliiduga, kes korraldab nimetatud tegevust ning edastab kogutud OTS-tasud sordiomanikele. Sordiomanike volitused Seemneliidule nimetatud toiminguteks on soovijaile kättesaadavad Seemneliidu kontaktisiku juures, kaitsealuste sortide nimekiri on rubriigis - Kaitstud sordid .

Kogutud tasu on sordiaretajaile tõhusaks abiks uute ja veel paremate sortide loomiseks, mis on pikaajaline tootearendus põllumehe heaks, nõudes palju praktilisi oskusi, vahendeid ja kapitali ning kestab ka uuemaid tehnoloogiaid kasutades vähemalt 10 aastat ristamisest kuni seemne turule jõudmiseni. Sort ei tunne riigipiire, eelistades sorti tema suure saagipotentsiaali või oluliste kvaliteediomaduste tõttu, on meie kohustus tasuda selle sordi aretajale/omanikule tema omandi kasutamise eest õiglast tasu, olenemata omaniku asukohast – Eestis või välisriigis. See ongi sordikaitse olemus!

Seemneliidul on kohustus suhtuda kõigisse põllumeestesse võrdse kohtlemise printsiibi alusel ning kokku koguda informatsioon kaitsealuste sortide kasutamise kohta kõigilt põllumajandustootjailt. Võimalik on küsida andmeid ka tagasiulatuvalt 3 aasta kohta esimesest küsimisest alates. Kui ka selle aja jooksul informatsioon ei laeku, rakenduvad seadustest tulenevad karmimad meetmed. Selline on meie riigi abi OMANDI kaitsmisel, see riigi kohustus on kirjas meie Põhiseaduses.

Kahjuks on meilgi neid põllumehi, kes pole deklareerinud oma külve, nimekiri on siin.

OTS-tasu määra arvestamise aluseks on Euroopa Liidu otsekohalduvas määruses 2100/94 sätestatud reeglid, mille kohaselt OTS-tasu piirmääraks on 50% madalaima kategooria SERT-seemne (C2, C, A) litsentsitasu määrast, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Euroopa teiste liikmesriikide põllumehed on enamuses seda tariifi tõstnud, olles huvitatud kohaliku sordiaretuse arengust. Kultuurid, millelt OTS-tasu Eestis kogutakse, on:

• tera- ja kaunviljad
• õlikultuurid
• heintaimedest – lutsern
• kartul.

Heintaimede teiste liikide (v.a.lutsern) kaitsealuste sortide osas on nende paljundamine oma tarbeks keelatud, st OTS-seemne tootmine on keelatud. Sel aastal on ka Eestis OTS-süsteemi lisandunud lutserni sordid – nende kasutamist tuleb põllumeestel deklareerida!

Sortide omanikud ja esindajad on kokku leppinud järgmistes OTS-tasu määrades:

tera- ja kaunvili 2.60 EUR/ha;

raps ja teised õlikultuurid 5.80 EUR/ha;

kartul 25.60 EUR/ha;

lutsern 3.50 EUR/ha.

OTS-tasude määrade arvestus:

OTS-tasude maksmisel kehtib erand väiketootjaile, kes nimetatud litsentsitasu maksma ei pea. Vajalik on eraldi vaadata sordikaitse ulatust – kas tegemist on Euroopa Liidu kaitse all olevate sortidega, millele kehtib EL otsekohalduv määrus 2100/94 või Eesti sordikaitse all olevate sortidega, millele kehtib TPSK-seadus:

• Euroopas kaitse all olevate sortide puhul kehtib teraviljal, õlikultuuridel, kaunviljal, lutsernil 92 tonni ja kartulil 158 tonni reegel, millest väiksema toodangu puhul litsentsitasu ei nõuta. Toodang on ümber arvestatud hektaritele. Väiketootja on, kelle söödakultuuride külvipind kokku (va mitmeaastased rohumaad) on väiksem kui 38 hektarit, ning kartulil alla 13 hektari. Kuna sellised piirmäärad ei arvesta kohalikke tingimusi, on asutud nimetatud piirmäärade kaotamisele ja tootjate võrdsustamisele.
• Eesti sordikaitse all olevate sortide puhul on söödakultuuride kogu külvipinna piirmääraks 10 ha ning kartulil 1 hektar, alla mille litsentsitasu maksmist ei kohaldata. Selline säte on kehtestatud selleks, et otseselt toetada meie kohalikku rahvuslikku väärtust – sordiaretust Jõgeva Sordiaretuse Instituudis!

Kaitsealuste sortide nimekiri (EL ja Eesti kaitse), mille kasutamisel on kohustus maksta OTS-tasu, on loetav Seemneliidu kodulehel rubriigis Kaitstud sordid .

Deklaratsioonivormi täitmine:

• Deklaratsioonivormil täida kõik lahtrid
• Kontrolli ja vajadusel paranda kontaktandmed, lisa e-posti aadress
• Vormile märgi vaid OTS-seemnega külvatud kaitsealused sordid ja nende kasvatamise pinnad.
• Kui kasutasid sertifitseeritud seemet (SERT-seemet), märgi see ristikesega vastavasse kastikesse, sorte ja külvipindasid ära sel juhul lisa. NB! SERT-seemnelt on seemnekasvataja juba omanikule litsentsitasu tasutud (see on 2x kõrgem kui tuleb tasuda sinul!). SERT-seemne kasutamist kontrollivad sordiomanikud nende andmebaasidega võrdlemise teel.
• Täida vorm ka juhul, kui sa ei ole kasutanud kaitsealuste sortide OTS-seemet, ei külvatud või oled lõpetatud pm-tootmine – märgi ristike vastavasse lahtrisse!
• Väiketootjail tuleb märkida kogu haritava maa pind. See on sinu tõendus!
• Deklaratsioonivorm kinnita oma allkirjaga – nii tõestad sordiomanikule deklareeritud andmete õigsust!

Esitatud andmeid kontrollitakse andmebaasidega (PRIA pm-kultuuritoetusega) ning tehakse kontrollreide põldudele (esmajärjekorras deklaratsiooni esitamise võlglased).

Seaduse kohaselt on kaitsealuste sortide OTS-seemne kasutamise kohta informatsiooni andmine sordiomaniku nõudmisel põllumehele kohustuslik. Deklaratsioonivormi täitmine ning vormi tagastamine Seemneliidule ongi tootjapoolne seadusest tuleneva kohustuse täitmine. Oluline on oma tegevuse kohta arvepidamine.

Nimetatud nõuet saab kohaldada ka Võlaõigusseaduse alusel võlana, millele kohalduvad samaväärsed sanktsioonid rahalise võlaga. Edaspidine informatsiooni edastamine (deklareerimine) hakkab toimuma põhiliselt interneti teel, sellepärast on oluline, et märgite vormile oma e-posti aadressi. Nimetatud võimalus on ka deklarandile kiireim ja mugavaim vorm, sordiomanikele aga üks võimalus vähendada süsteemi rakendamise administratiivkulusid. Deklareerida saab Seemneliidu kodulehel rubriigi alt: Deklaratsioon

Süsteemi eesmärgiks on põllumeeste teadvuse tõstmine, mis väärtustaks SORDI ja SEEMNE. Selleks pea oma tegevuse kohta arvestust, analüüsi seda ja arvesta majanduslikku tasuvust ja jõuadki äratundmisele – sinu põllule sobiva õige SORDI ja korraliku SEEMNE eeliste kohta just sinu majapidamises!

Sordiomanike tänu kõikidele kohusetundlikele põllumeestele!

Ly Rand, Seemneliidu juhatuse esimees